Lokaliseerimine

Varem räägiti lokaliseerimisest ainult arvutitarkvara puhul, ent üha rohkem lokaliseeritakse ka näiteks kasutusjuhendeid, juriidilisi tekste ja reklaammaterjale.
Lokaliseerimine on loominguline tegevus, mille puhul tõlgitav materjal (kasutusjuhend, brošüür, tootetutvustus või reklaamtekst, arvutitarkvara) kohandatakse sihtkeele kultuuriruumi traditsioonide ja seadustega, st tehakse teises kultuurikeskkonnas asuvale tarbijale arusaadavaks.

Lokaliseerimine on eriti vajalik seoses kiire üleilmastumisega ja piiride kadumisega maailmamajanduses. Tore viide reklaamtekstis, mis toob näiteks Saksamaal kasvanud lugejale meelde lapsepõlve lemmiklaulu, võib Eesti lugejale arusaamatuks jääda. Hea lokaliseerija tunneb algupäramaa kultuuri ja oskab leida sarnase mõju või tähendusega kohaliku vaste.

Lokaliseerimist hakati aktiivselt kasutama eelmise sajandi lõpukümnenditel. Tänapäeval kasutatakse lokaliseerimist kõikjal maailmas. Asutatud on ka mitmeid üldise globaliseerimise, internatsionaliseerimise ja lokaliseerimisega tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone
(nt The Globalization and Localization Association ja The Localization Institute).
Globaliseerimine on protsess, mille tulemusel saab ingliskeelseks jäävat tarkvara kasutada kõikjal maailmas.
Internatsionaliseerimine on tarkvara lokaliseerimisele eelnev ettevalmistav osa, mille põhiülesandeks on kogu tõlgitava teksti eraldamine programmeerimiskoodist, et tõlkijad ei teeks lokaliseeritava tarkvara koodis kogemata muudatusi.

Lokaliseerimisest ja internatsionaliseerimisest rääkides on kasutusel lühendid i18n ja l10n. Lühend i18n tähendab internatsionaliseerimist ja lühend l10n lokaliseerimist. Need lühendid on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest internationalization ja localization. Kummastki sõnast on võetud esimene ja viimane täht ning arvud 18 ja 10 märgivad nende vahele jäävate tähemärkide arvu.

Lokaliseerimisvajaduse maht oleneb alati konkreetsest projektist. Parima tulemuse annab kahtlemata see, kui lokaliseeritakse kõik, mis vastava projektiga seondub: veebileht, reklaam, kasutusjuhendid ja ka tehniline tugi. Sageli tuleb eelarvepiirides püsimise nimel siiski täpselt kalkuleerida, milliseid materjale tasub lokaliseerida ja milliseid mitte. Näiteks materjalid, mis ei ole antud kultuuriruumis eriti tähtsad, võib jätta ka lokaliseerimata.

Lokaliseerimine on palju aega ja ressursse nõudev ettevõtmine. Seetõttu on eriti olulised mitmesugused keelelised ja tehnoloogilised abivahendid, mille kasutamine teeb lokaliseerimise ökonoomsemaks. Sellisteks abivahenditeks on näiteks tõlkemälu ja terminibaas. Lokaliseerimistöösse kaasatakse väga erinevate alade spetsialiste: tarkvaraarendajaid, kujundajaid, tõlkijaid, toimetajaid jt, kelle koostöös saavutatakse parim võimalik tulemus.

Lokaliseerimine on oluline ja vajalik mitmel põhjusel. Inimesed eelistavad kasutada tooteid, mille juurde kuuluv tekstimaterjal on nende emakeeles ning mille reklaamimisel on osatud rõhutada just nende kultuuriruumile omaseid pisidetaile. Teiseks näitab lokaliseerimine, et klient on ettevõttele oluline ning kliendi rahulolu võitmiseks tahetakse vaeva näha. Lausa hädavajalik on lokaliseerimine tarkvaratoodete puhul, mis originaalkujul ei vasta riigi seadustele (nt USA-s loodud raamatupidamistarkvara ei ole automaatselt kasutatav Eestis).