Otsing: 

Läti keel (latviešu valoda)


Keelekoodid

ISO 639-1

  lv

ISO 639-2

  lav


Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonna idabalti rühma. Läti ja leedu keel on ainsad elavana säilinud balti keeled.

Läti keel on Läti Vabariigi riigikeel ja kuulub Euroopa Liidu ametlike keelte hulka. Läti keelt kõneleb emakeelena umbes 1,5 miljonit inimest peamiselt Lätis, kuid ka pagulaste ja nende järeltulijate hulgas Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Euroopa riikides.

Läti keelel on kolm murderühma. Keskläti murderühma, millel põhineb läti kirjakeel, kõneldakse Kesk-Lätis. Kõige lähemal kirjakeelele seisavad Jelgava ja Dobele murded. Liivi murret, mis kujunes liivi keele mõju all, räägitakse Põhja-Kurzemes ja Loode-Vidzemes. Ülemläti murderühma kõneldakse Ida-Lätis. Latgale territooriumil räägitavat ülemläti murderühma murret nimetatakse latgali murdeks või latgali keeleks. Selles murdes on tugevaid vene ja leedu keele mõjutusi. Latgali keeles anti 1730–1865 ja 1904–1959 välja raamatuid ja ajakirju. Pärast Läti taasiseseisvumist on uuesti hakatud latgali keelt rohkem kasutama (ka internetis).

Vanim säilinud lätikeelne trükis (katoliku katekismus) pärineb 1585. aastast. Arhiiviandmete kohaselt trükiti 1525. a Lüübekis saksa-, eesti-, läti- ja liivikeelseid luterlikke tekste sisaldav raamat.
Esimeste raamatute autorid olid põhiliselt sakslased, kes ei vallanud täielikult läti keelt. Ortograafia põhines alamsaksa ortograafial.
Esimesed läti keele käsitlused on G. Manceliuse sõnaraamat (1638) ja J. G. Rehehuseni läti keele grammatika.

Läti tähestik põhineb ladina tähestikul, kuid kasutab lisaks diakriitilisi märke (makron pikkade vokaalide tähistamiseks ā, ē, ī, ū, varem ka ō; haak tähtedel š, č ja ž ning sedii tähtede ģ, ķ, ļ ja ņ, varem ka ŗ juures palatalisatsiooni tähistamiseks). Vanas kirjaviisis kasutati pikkade vokaalide märkimiseks sõna keskel tähte h, sõna lõpul aga viimasele tähele asetatud märki ` või ˆ.

Tähestikus on 33 tähte.
Klaviatuuri otseteed. Diakriitiliste märkidega läti tähtede sisestamiseks ladina klaviatuuril vajutage ja hoidke all muuteklahvi ALT ning tippige samal ajal numbriklahvistikul vajalik kombinatsioon (ainult Windowsi operatsioonisüsteemis).

Täht

Tähenimi

Klaviatuuri otsetee

IPA-märk

Täht

Tähenimi

Klaviatuuri otsetee

IPA-märk

A, a

a

 

ipa

Ķ, ķ

ķē

Ķ = Alt + 0205

ipa

ķ = Alt + 0237

Ā, ā

garais ā (pikk ā)

Ā = Alt + 0194

ipa

L, l

el

 

ipa

ā = Alt + 0226

B, b

 

ipa

Ļ, ļ

Ļ = Alt + 0207

ipa

ļ = Alt + 0239

C, c

 

ipa

M, m

em

 

ipa

Č, č

čē

Č = Alt + 0200

ipa

N, n

en

 

ipa

č = Alt + 0232

D, d

 

ipa

Ņ, ņ

Ņ = Alt + 0210

ipa

ņ = Alt + 0242

E, e

e

 

ipa

O, o

o

 

ipa

Ē, ē

garais ē (pikk ē)

Ē = Alt + 0199

ipa

P, p

 

ipa

ē = Alt + 0231

F, f

ef

 

ipa

R, r

er

 

ipa

G, g

 

ipa

S, s

es

 

ipa

Ģ, ģ

ģē

Ģ = Alt + 0204

ipa

Š, š

Š = Alt + 0208

ipa

ģ = Alt + 0236

š = Alt + 0240

H, h

 

ipa

T, t

 

ipa

I, i

i

 

ipa

U, u

u

 

ipa

Ī, ī

garais ī (pikk ī)

Ī = Alt + 0206

ipa

Ū, ū

garais ū (pikk ū)

Ū = Alt + 0219

ipa

ī = Alt + 0238

ū = Alt + 0251

J, j

 

ipa

V, v

 

ipa

K, k

 

ipa

Z, z

 

ipa

 

 

 

 

Ž, ž

žē

Ž = Alt + 0222

ipa

ž = Alt + 0254



Läti keele hääldusest

Läti vokaale hääldatakse üldiselt nii nagu vastavaid eesti tähti. Erinevalt hääldatakse vokaale e, ie ja o.
Läti e hääldatakse kaht moodi – kitsalt (vastab eesti e-le) ja laialt (vastab umbes eesti ä-le). Läti õigekiri – erinevalt leedu keele õigekirjast – seda ei kajasta.
Läti diftong ie hääldatakse ie ja ia vahelise diftongina või isegi triftongina iea, eriti kui järgnevas silbis on a, näiteks iela (tänav).
Läti o hääldatakse uo ja ua vahelise diftongina või isegi triftongina uoa: skola (kool). Rahvusvahelistes sõnades nagu diploms, telefons hääldatakse o puhta o-na.
Konsonante f, j, k, l, m, n, p, r, t, s, v hääldatakse nii nagu samu häälikuid eesti keeles, z hääldub nagu vene keele з ja ž nagu vene ж.
Läti c hääldub nagu ts: cūka (siga) ja č nagu tš: četri (neli).
Läti b, d, g hääldatakse alati heliliselt.
Läti l hääldatakse umbes nagu vene ja soome keeles.
Palataliseeritud konsonandid ģ, ķ, ļ, ņ hääldatakse tugevasti palataliseeritult.

Balti keeled on indoeuroopa keelte kõige arhailisem haru, neist leedu keel on siiski läti keelest märgatavalt konservatiivsem. Läti ja leedu keel eraldusid teineteisest võrdlemisi hiljuti, vaid umbes 1500 aastat tagasi. Läti ja leedu keel on ainsad siiani elavana püsinud balti keeled (väljasurnud balti keelte hulka kuuluvad näiteks preisi, jatvingi ja seeli keel), kuid nendevaheline erinevus on vähemalt kirjakeele puhul juba ületanud vastastikuse arusaamise piiri. Piirialadel kõneldavate mõlema keele murrete vaheline sarnasus on suurem.

Läti keelt on mõjutanud saksa ja vene keel ning läänemeresoome keeled. Läti keel ja teised balti keeled on omakorda mõjutanud läänemeresoome keeli.

Erinevalt liikuva sõnarõhuga leedu keelest on läti keeles (tõenäoliselt liivi keele mõjul) sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil.

Nimisõnu iseloomustavad läti keeles järgmised grammatilised kategooriad: sugu (nais ja meessoost sõnad), arv (ainsus ja mitmus), kääne.

Läti keeles on seitse käänet: nominatiiv, genitiiv, daativ, akusatiiv, instrumentaal, lokatiiv ja vokatiiv. Instrumentaal langeb ainsuses kokku akusatiiviga, mitmuses daativiga. Nimisõnad käänduvad mees- ja naissoo järgi erinevalt, läti keeles on kuus käändkonda (kolm meessoost ja kolm naissoost nimisõnade käändkonda).

Läti perekonnanimede süsteem on kahesooline (Rozentāls – Rozentāle; Veinbergs – Veinberga; Celms – Celma; Vējš – Vēja; Lapainis – Lapaine). Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks siis, kui mehe perekonnanime lõpus on -us, -a või -e (nt Ledus, Liepa, Egle) ja kui perekonnanimeks on naissoost s-lõpuline nimisõna (nt Dzelzs, Grunts, Klints), samuti teatud võõrpäritoluga nimede korral, mille lõpus on -ā, -ē, -i, -ī, -o, -u, -ū (nt Dimčenko).
Kahesooline perekonnanimesüsteem loodi Lätis ametlikult alles 20. sajandi alguses. Kahesoolised perekonnanimed juurdusid kiiresti – ilmselt ka seetõttu, et läti keel on erakordselt sooline: sootunnus lisatakse arvsõnadele, kesksõnadele, asesõnadele ja omadussõnadele.

Omadussõnu iseloomustab arhailine indefiniitsete (määramatute) ja definiitsete (määratud) vormide olemasolu. Määramatu lõpuga omadussõnu kasutatakse tundmatute, esimest korda mainitavate isikute, esemete jne iseloomustamiseks.
Omadussõnade võrdlemisel moodustatakse keskvõrre sufiksi -āks m või āka f abil, ülivõrde moodustamiseks lisatakse määrava lõpuga (-ais m; -ā f) keskvõrde algusse rõhuta prefiks vis- või (harva) sõna pats, pati.
labs; laba – hea
lab-āks; lab-āka – parem (keskvõrre)
lab-āk-ais; lab-āk-ā – parem (keskvõrre koos määrava lõpuga)
vis-lab-āk-ais; vis-lab-āk-ā – parim (ülivõrre)
pats lab-āk-ais; pati lab-āk-ā – kõige parem (ülivõrre)

Tegusõnade pööramine. Läti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv ja vajaduse kõneviis.
Grammatilisi aegu on läti keeles kolm: olevik, minevik ja tulevik. Igal ajal on kaks vormi, nendest üks väljendab lõpetamata ja teine lõpetatud tegevust.
Läti keeles on kolm pöördkonda, pöördeid on kolm ainsuses ja kolm mitmuses.
Eitavas kõnes liitub verbivormi ette eituspartikkel ne.

Võõrpärisnimed kohandatakse vastavaks läti keele kirjutusreeglitele ning nimele lisatakse ka sootunnus.


Mõned näited võõrisikunimede kirjutamisest:

Frīdrihs Vilhelms Nīče (või Nīcše)

Friedrich Nietzsche

Artūrs Šopenhauers

Arthur Schopenhauer

Homērs

Homeros

Viljams Šekspīrs

William Shakespeare

Viktors Igo

Victor Hugo

Džeina Ostina

Jane Austin

Selma Lāgerlēva

Selma Lagerlöf

Kārena Bliksena

Karen Blixen

Sigrida Unsete

Sigrid Undset

Džordžs Bairons

George Byron

Stefans Cveigs

Stefan Zweig

Tomass Manns

Thomas Mann

Ernests Hemingvejs

Ernest Hemingway

Džons Steinbeks

John Steinbeck

Anrī de Tulūzs-Lotreks

Henri de Toulouse-Lautrec

Klods Monē

Claude Monet

Georgs Frīdrihs Hendelis

Georg Friedrich Händel

Volfgangs Amadejs Mocarts

Wolfgang Amadeus Mozart

Tomass Hendriks Ilvess

Toomas Hendrik Ilves

Arnold Rītels

Arnold Rüütel



Mõned näited võõrkohanimede kirjutamisest:

Zalcburga

Salzburg

Edinburga

Edinburgh

Mulenrūža

Moulin Rouge

Leipciga

Leipzig

Berlīne

Berliin (Berlin)

Londona

London

Vīne

Viin (Wien)

Vilna

Vilnius

Vācija

Saksamaa

Krievija

Venemaa

Igaunija

Eesti




Vaata ka selle lehekülje eelmist kujundust aadressil http://www.keelekoda.ee/oldsite/est-lati-keel/